Kokonas

From Wikipedia
Kokonas
Stamba blong kokonas

Kokonas (Cocos nucifera) hem wan kaen pamtri we istap gru long tropikol eria blong wol, long so klosap blo solwora. Hemi stap olbaot long Vanuatu tu.

Hao man i yusum[jenisim hem | edit source]

Kokonas blo trink

Trink[jenisim hem | edit source]

Taem fresh kokonas hemi grin kala, hemi fit blong trink. Bislama i kolem “navara”, igat spesel nem bl'm long ol lanwis Vanuatu.

Man o pikinini i klaem antap long stamba blong kokonas, holem kokonas, tanem, tekem. Katem hol wetem naef, ale trink. Wora bl'm i swit.

Kakae[jenisim hem | edit source]

Tul blong skrasem kokonas

Fresh kokonas igat palp bl'm we man isave kakae, we hem swit tu.

Ale spos kokonas i raep moa, palp ia bae i kam strong, hem had tumas blong kakae wetem tut. Be hemia man i save skrasem nao: long kastom oli skrasem wetem kokiyas; tedei wetem wan spesel kaen metal bled.

Skrasem gogo, yu tekem kokonas ia mo skwisim wetem tufala han, mekem melek blong kokonas. Oli melekem kakae olsemia long laplap.

Lif kokonas
Ol sel kokonas blong mekem kopra

Kopra[jenisim hem | edit source]

Mit blong kokonas oli mekem oel blong kopra long hem, yusum blong mekem sop o shampu o wanem. Hemia bigfela pat blong exportation blong Vanuatu.

Sel kokonas[jenisim hem | edit source]

Taem skrasem kokonas finis, man i save sakemaot sel bl'm, o i save yusum bakegen.

Wan yus bl'm hem olsem wan glas blong trink kava l'm.

Lif kokonas[jenisim hem | edit source]

Ol lif kokonas igat plante yus bl'm. Espeseli oli wivim mat l'm, spesol mat blong lif-kokonas, blong staon l'm long graon.

Yumi save wivim defren kaen basket tu;[1] mo ol pleple blo pikinini tu.[2]

Ol futnot[jenisim hem | edit source]

  1. Vidio: Wivim ol samting wetem lif kokonas (lanwis Vao).
  2. Vidio: Mekem pleple wetem lif kokonas.