Kokonas


Kokonas (Cocos nucifera) hem wan kaen pamtri we istap gru long tropikol eria blong wol, long so klosap blo solwora. Hemi stap olbaot long Vanuatu tu.
Hao man i yusum[jenisim hem | edit source]
Trink[jenisim hem | edit source]
Taem fresh kokonas hemi grin kala, hemi fit blong trink. Bislama i kolem “navara”, igat spesel nem bl'm long ol lanwis Vanuatu.
Man o pikinini i klaem antap long stamba blong kokonas, holem kokonas, tanem, tekem. Katem hol wetem naef, ale trink. Wora bl'm i swit.
Kakae[jenisim hem | edit source]

Fresh kokonas igat palp bl'm we man isave kakae, we hem swit tu.
Ale spos kokonas i raep moa, palp ia bae i kam strong, hem had tumas blong kakae wetem tut. Be hemia man i save skrasem nao: long kastom oli skrasem wetem kokiyas; tedei wetem wan spesel kaen metal bled.
Skrasem gogo, yu tekem kokonas ia mo skwisim wetem tufala han, mekem melek blong kokonas. Oli melekem kakae olsemia long laplap.

Kopra[jenisim hem | edit source]
Mit blong kokonas oli mekem oel blong kopra long hem, yusum blong mekem sop o shampu o wanem. Hemia bigfela pat blong exportation blong Vanuatu.
Sel kokonas[jenisim hem | edit source]
Taem skrasem kokonas finis, man i save sakemaot sel bl'm, o i save yusum bakegen.
Wan yus bl'm hem olsem wan glas blong trink kava l'm.
Lif kokonas[jenisim hem | edit source]
Ol lif kokonas igat plante yus bl'm. Espeseli oli wivim mat l'm, spesol mat blong lif-kokonas, blong staon l'm long graon.
Yumi save wivim defren kaen basket tu;[1] mo ol pleple blo pikinini tu.[2]
Ol futnot[jenisim hem | edit source]
- ↑ Vidio: Wivim ol samting wetem lif kokonas (lanwis Vao).
- ↑ Vidio: Mekem pleple wetem lif kokonas.